Riina Solman

Elatisraha mõõdupuu ei tohi olla Eesti keskmine palk, vaid lapsevanema reaalsed võimalused.
Seadusemuudatus peab kaitsma eelkõige laste õigusi ning üksikvanemate huve. Alles seejärel tuleks tegeleda elatisvõlgnikega. Süsteemi korralikul reformimisel on aga võimalik jõuda kõiki osapooli rahuldava lahenduseni.

Eesti Päevalehes kirjutas Riina Solman, et analüütikute prognooside kohaselt pole elektrihinna tõus ajutine ega lühiajaline.

Riina Solman arutleb koolitoidu maksumuse ja kvaliteedi üle Eesti Päevalehes.

Rohepööre pole veel alanudki, kui räägime igapäevaselt kõrgetest elektrihindadest ja raskustes peredele hinnatõusu kompenseerimisest.
Peaminister soovitab hinnatõusu kompenseerimise asemel kohalikust omavalitsusest toetust küsida nagu see oleks igati loomulik asi. Minu arvates on loomulik, et elekter on meie peredele jõukohane sotsiaaltoetust küsimata. Toetuse küsimine ei käi nii, et lähed kohalikku omavalitsusse ja kompenseeritaksegi 10 eurot, mis arvele lisandunud. See on bürokraatlik hindamisprotseduur, kuhu kõik ei kvalifitseeru.

Saatejuht Mart Normet usutles Isamaa aseesimees Riina Solmanit Kanal2 saates “Võimsad naised”. Riina on juba kaks aastakümmet vedanud Oleviste kiriku juures kodututte abistamist, oli aktiivne Vabadussõja võidusamba kerkimise eest võtleja ja tegutseb aktiivselt perede toetamise nimel.

Vaata saate treilerit

Äsja avaldatud statistikaameti täpsustatud andmed näitavad, et Eesti rahvaarv suurenes mullu positiivse rändesaldo tulemusel 4156 inimese võrra. Teame, et koroonakriisi tingimustes võib olukord 2020. aastal kujuneda vastassuunaliseks.

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) käis Isamaa Aasta Ema aunimetuse üleandmisel peetud kõnes välja algatuse tagada nelja ja enama lapse emale eluaegne riiklik ravikindlustus.
Solmani sõnul on lapse kasvatamine puhkusteta töö, nelja ja enama lapse kasvatamine aga nelja- ja enamakordne töö. „Naisele, kes panustab Eesti riigi kestlikkusse rohkem kui paljud teised, jääb nelja ja enama lapse eesti hoolitsedes töölkäimise võimalusi sageli vähemaks. Seetõttu oleks oluline, et riik toetaks emadust ja tagaks muude peretoetuste kõrval ka riikliku ravikindlustuse, et lasterikka pere ema oma tervisega hätta ei jääks ja jõuaks oma suurt armastuse koormat kanda,” põhjendab Solman oma ettepanekut.

Rahvastikuminister Riina Solman paneb emadepäeval tervitades südamele, et COVID-19 viirusest tingitud eriolukord ei ole veel lõppenud ja üle Eestimaa emasid külastades tuleb käituda endiselt äärmise vastutustundega.

Pühapäeval annab Isamaa naiskogu välja auhinna „Isamaa aasta ema 2020”, mille fond on 10 000 eurot.

Preemiale saavad kandideerida naised, kes on nii Eesti kodanikud, Isamaa erakonna liikmed kui vähemalt nelja lapse emad. Erinevalt Eesti Naisliidu jagatavast aasta ema tunnustusest ei pea Isamaa preemiale kandideerimiseks olema abielus. „Eestis on tuhandeid emasid, kes on õnnelikus abielus ning tuhandeid neid, kes on suurepärased üksikvanemad. Sama kehtib ka Isamaa liikmeskonna puhul,” põhjendas preemia algataja, rahvastikuminister Riina Solman.

Just praegu, kriisiajal tuleb peresid toetada, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman.

Kirikud saavad teenistustega jätkata siis, kui ka teisi piiranguid leevendatakse, selgitas rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa). Solman tõrjub ka nende kriitikat, kes süüdistavad kirikut väljapressimises.

„Senise korra järgi tuleb järjestikuse lapsega lapsehoolduspuhkusel oleval emal oodata kuni viis kuud, et talle riigi poolt määratud hüvitis kätte saada, kuna see makstakse välja tagantjärele. Kui nüüd lapse isa sissetulek seoses eriolukorraga järsku ja oluliselt väheneb, seisavad pered silmitsi majanduslike raskustega, sest liisingud, kodulaenud ja muud arved vajavad endiselt maksmist. Vastavalt muudatusele hakkab emale esimese vanemahüvitise väljamaksmine toimuma kohe pärast vanemahüvitise määramist. See annab väikese vanusevahega lastega peredele olulise kindlustunde,“ rääkis rahvastikuminister Riina Solman.

Rahvastikuminister Riina Solman esitas valitsusele eelnõu perehüvitiste seaduse muutmiseks. Seaduseelnõu kohaselt saab järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja emale on tema eest määratud vanemahüvitis. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saadab selle riigikogule COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondava eelnõuna.

Eile toimus raseduskriisi nõustamise videokonverents, kus vaadati tagasi teenuse 14-aastasele kogemusele ning arutleti tuleviku üle. Videokonverents toimus rahvastikuministri eestvedamisel ning sellest võtsid videosilla vahendusel osa vaimse tervise spetsialistid, ämmaemandate ja naistearstide esindajad, aga ka erinevate ametkondade vastava valdkonna eksperdid.

Koroonaviirus on Eestis piisavalt pahandust teinud, sundides meid kõiki muutuma: tempora mutantur et nos mutamur in illis – ajad muutuvad ja meie koos nendega. Ennekõike on riikliku eriolukorra tõttu kuni 1. maini keelatud rahvarohked kogunemised, kuhu alla kuuluvad samuti näiteks niisugused olulised peresündmused nagu pulmad ja matused. Terve mõistus ütleb, et see kehtib ka sünnipäevapidude kohta, olgu need siis laste või täiskasvanute omad. Need tuleb praegu lihtsalt ära jätta või edasi lükata. Küll tuleb ka aeg pidu pidada.

8. märtsil, naistepäeval, näeb linnapildis tavalisest rohkem lillemüüjaid, ilusate kimpudega pidulikult riietatud mehi ja heas tujus õrnemat sugu, kui naisi niimoodi tänapäeval üldse nimetada sobib. Selleks, et naisi tunnustada, sobib lilli kinkida ja naisi tähele panna alati.

Siseministeeriumis pühapäeval toimunud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua naistepäevakonverentsil sõnas rahvastikuminister Riina Solman, et eestluse elujõu võti peitub õnnelikes peredes, sest õnnelike perede lapsed loovad kunagi omakorda õnneliku pere.

„Peredest ja lastest rääkimine on pehme teema ja sellest palju ei räägita,“ ütles Solman konverentsil pealkirjaga „Naise õigus olla…“. „Samas peame tunnistama, et ka naiste eestkõnelejate vaade naise valikuvõimalustest ja võrdõiguslikkusest võib kohati olla väga ühekülgne. Tähelepanuta jääb näiteks see, et meil on suur lõhe perede poolt soovitud ja tegelikult sündivate laste arvu vahel. Samuti ei räägita sellest, kuidas vähendada naiste töökoormust nii, et neil jääks perele rohkem aega.“

Pühapäeval, 8. märtsil toimub Siseministeeriumis Eesti Naisteühenduste Ümarlaua rahvusvahelisele naistepäevale pühendatud konverents „Naise õigus olla …“, kus valdkonna eksperdid võtavad sõna naiseks olemise, naise valikuvabaduse ja eneseteostusvõimaluste ning emaduse teemal. Arutatakse ka lapse ja vanema omavahelise suhte olulisuse üle. Konverentsi avab rahvastikuminister Riina Solman.

Rahvastikuminister Riina Solman tunnustab ja tänab saabuva vabariigi aastapäeva puhul väliseesti kogukondade pühendunud liikmeid tänukirjade ja teenetemärkidega.

“Soovin teile õnne meie Eesti riigi 102. sünnipäeva puhul. On selge, et oma riik on kallis. Ta on seda igas mõttes. Ma tänan teid, et olete hoidnud Eestit oma südames alati ja igal pool. Ma tänan teid, kes te olete aidanud muuta Eestit suuremaks, tuntumaks ja paremaks üle maailma. Ma tänan teid, et olete olnud Eesti esindajad ja saadikud kõikjal, kus te elate,” teatas Solman pressiteate vahendusel..

Sõltuvusprobleemide tõttu toime pandud õigusrikkumisi peaks riik käsitlema eeskätt rahvatervise küsimusena, ent suur roll on ka sõltuvuse küüsis olija lähedastel, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman.

Rahvastikuminister Riina Solman rääkis Maalehele antud intervjuus, et vanemahüvitise maksmist tuleks täiendada nii, et oleks hõlpsam saada mitu last järjest.
Rahvastikuministri arvates pole just otseselt raha see, mis naisi sünnitama paneb, vaid hoopis turvatunne ehk kui naisel läheb igas valdkonnas hästi, siis tahaksid väga paljud neist saada mitu last järjest.

Kestmiseks ei ole vaja mitte sisserännet, vaid Eesti säilitamist rahvusriigina, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman vastuseks Postimehe 20. jaanuari juhtkirjale.

Vabaühenduste toetamisel peaks riik vaatama suurtest ja Tallinna-kesksetest organisatsioonidest kaugemale, osalt seetõttu kavatseb siseministeerium kolida Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Viljandisse, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman.

„Minu sügav kaastunne omastele,“ sõnas rahvastikuminister Riina Solman. „Lastega seotud õnnetused on väga rängad taluda, seda suurem on täna meie lein viie kaotatud elu pärast. Kolm neist olid lapsed, kelle elu jäi kahjuks elamata. Olen mõtetes hukkunud perekonna lähedastega,“ lisas Solman.

3. detsembril toimunud Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni koosoleku eel pöördusid 36 teadlast avaliku märgukirjaga valitsuse poole, et juhtida tähelepanu täielikult registripõhise loenduse puudustele. Teadlased leiavad, et statistikaameti ettepanek teha rahvaloendus täielikult registripõhiselt ei võimalda täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust.

Rahvastikuminister õnnitles tänasel kodanikupäeva pidulikul tunnustusüritusel koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjaid. Ideekonkursi eesmärgiks oli innustada noori mõtlema oma kodukoha probleemidele ja pakkuma neile kodanikualgatuse formaadis lahendusi.

Rahvastikuminister Riina Solman andis täna kuueteistkümnele silmapaistvale inimesele kaheksast maakonnast pidulikul tunnustusüritusel üle kodanikupäeva aumärgid.

Tänane avatud maailm, mille osaks on ka Eesti, pakub hulgaliselt võimalusi otsida uusi kogemusi, paremat palka ja eneseteostust väljaspool kodumaad. On loomulik, et just Soome on oma läheduse tõttu kujunenud Eesti inimeste kõige populaarsemaks sihtriigiks.

Valitsuse liikmena tahan anda meie inimestele edasi sõnumi, et Eesti riik ootab kõiki tagasi. Iga inimene on väärtuslik ja oodatud.

Rääkisime koos psühhoterapeut Kaire Talvistega lähisuhtevägivallast. Kuulake järele.

Vabatahtlik töö ja hädasolijate abistamine ei ole mulle võõras.

Maal elamise võlud ja valud rahvastikupoliitilises vaates
MAAL ELAMISE päeva eel vaatasin üle, millised rahvastikutrendid meid ees ootavad. Statistikaameti prognoosi kohaselt elab aastal 2080 Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Vähemalt tänapäeval on see arv piisav, et meie riiki pidada. Tõsi, siis on meie hulgas rohkem vanemaid inimesi ja seda nii maal kui linnas. Kuid me ei tea, milliseks on selleks ajaks arenenud tervishoid ja eluviisid. Võimalik, et 60 aasta pärast on 80-aastane inimene aktiivne töötaja ja ühiskonna liige.

Pirita klooster plaanib rajada kloostri kompleksi tänavu kevadel surnud vaimuliku ja õpetlase Vello Salo mälestustoa, seda lubab toetada ka siseministeerium.

Aasta lõpus sünnitavate emade ebasoodne maksustamine on kahetsusväärne ja tulnuks lahendada kohe, kui probleem ilmnes. Täna on selleks tagumine aeg. Toetan riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka lähenemist, aga ennekõike asjade kordapanekut, et see ei oleks emadele, kes lapseootel, ebaõiglane.

“Lastele suunatud rahasummad tasuvad end alati ära, sest igas inimeses on ju varjatud anded, mida on vaja esile tuua ja mis on meie Eesti riigi n-ö kullavaru.”

Vestlesime Vikerraadio “Kirikuelu” saates Ringo Ringveega usuvabaduse olukorrast Eestis ja Urmas Karileediga Narva kiriku tulevikust.

Suur intervjuu Postimehele.

• Ühiskonnas tuleb kujundada peresõbralikumaid hoiakuid.
• Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni tööst on olnud kasu.
• Rahvastikuga tegelemine nõuab laia vaadet, sest ühiskond on tervik.

Teisipäeval avati Narva südalinnas Integratsiooni Sihtasutuse peakontor ja Narva eesti keele maja uued ruumid, kus kõik soovijad saavad tasuta õppida ja harjutada eesti keelt.

On väga hea meel, et valitsus otsustas neljapäevasel istungil üksmeelselt rahuldada minu ettepaneku eraldada Narva Aleksandri kirikule kuppelsaali avariiremondiks vajaminev summa, mis võimaldab pärast avariitöid saal koos hiljuti tunnustuse pälvinud videoinstallatsiooniga külastajatele taasavada. (Saal suleti maikuus külglöövide varisemisohtlikkuse tõttu).

Täna möödub 75 aastat tragöödiast Kloogal toimunud massimõrvast. Mälestasime juudi kogukonna eestvedamisel holokausti ohvreid Kloogal, kus paikneb üks ohvrite mälestusele pühendatud memoriaalidest. Oma elu lõppu nägid sellel 1944. aasta septembrikuu keskpaigal, kui II maailmasõda oli lõppemas, ligi 2000 juuti.

Postitan Kloogal peetud kõne:

Täna oleme siia, Klooga mändide alla kogunenud, et mälestada neid, kes siin 75 aastat tagasi mõrvati, ja et vaadata tulevikku ning kinnitada lubadust, et me teeme kõik, et midagi sellist ei saaks kunagi korduda.

Me meenutame ja mälestame kõiki neid, kes holokaustis Eestimaa pinnal oma elu kaotasid. Nagu teame, toodi siia, Kloogale ja ka teistesse Eestimaa paikadesse juute mitmelt poolt üle Euroopa. Toodi Lätist, Leedust, Poolast, Prantsusmaalt… Siin lõpetati julmalt nende elutee. See oli Euroopa pimedaim aeg.

Eesti ei olnud siis vaba, et ise oma saatust juhtida. Kuid tänane Eesti leinab ning mäletab.

Eesti juhid on korduvalt hukka mõistnud totalitaarsete režiimide kuriteod ning kahetsenud, et nende kuritegude toimepanekus osales ka Eesti inimesi. Lubage, et Eesti Vabariigi valitsuse nimel teen seda täna uuesti.

Klooga on üle Euroopa kurikuulus paik. Meil on eurooplastena kohustus ja vastutus siin toimunule valgust heita. Eile Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil tehti seda mitmest küljest, ja mul on hea meel, et konverentsikülalised kaugemalt on ka täna siin meiega.

Siin, kohapeal, saame Ajaloomuuseumi ekspositsiooni abil teada sellest, mis siin, Kloogal, kunagi toimus. Mul on hea meel, et täna on siia tulnud palju kooliõpilasi, ja ma tahan tunnustada õpetajaid, kes ei väsi oma õpilastele selgitamast – ka siinse ekspositsiooni abil – ajalugu ning inimese kohta ja vastutust selles.

Iga inimelu on väärtus, iga inimese väärikust tuleb austada.

Ka kõige keerulisematel aegadel tuleb leida võimalus jääda väärikaks, aidata endast nõrgemaid, mitte õhutada viha ja vaenu. Me teame, et teatud viha vormid ei ole maailmast kadunud, juudiviha, antisemitism seal hulgas.

Meil, Eestis, on üldiselt rahulik ja ma usun, et juudi kogukond, meie ühiskonna oluline, loomulik ja väärikas osa, tunneb ennast turvaliselt. Aga nagu teame, ei tohi ei riik ega ühiskond laiemalt kaotada valvsust, ning kui üks osa meie inimestest ei peaks enam ennast hästi tundma, peame olema valmis sekkuma, pakkuma neile kaitset ja tuge. Selleks on vajalik osata ohumärke ja nähtusi ära tunda ning olla valmis nendele adekvaatselt reageerima.

Selle juures on meil abiks näiteks Holokausti mälestuse rahvusvahelise ühenduse, IHRA, välja töötatud antisemitismi määratlus, millest lähtuvad ka Eesti asjaomased ametkonnad. See aitab, kui vaja, ära tunda seda, mis ei ole aktsepteeritav üheski olukorras – vaenukuritegusid ühe inimgrupi suhtes.

Langetagem pea siin hukkunute mälestuseks, ärgem unustagem kedagi, ja vaadakem tulevikku teadmisega, et meie ise saame selle kujundada, oma mõtete ja tegudega, kõigile kaaskodanikele turvaliseks, õnnelikuks ja väärikaks.

Rahvaloenduse eesmärki ja läbiviimise viisi valides meenutagem, et vastavalt meie põhiseadusele on eesti riik selleks, et tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Seetõttu on tähtis kui palju on eesti keele ja kultuuri kandjaid kokku aga ka see, kui suur osa Eestis elavatest inimestest on eestlased ja räägivad eesti keelt. Me oleme väike rahvas, kes on oma kodumaal mitmetes piirkondades vaid napis enamuses ja mõnedes piirkondades ka vähemuses ja see sunnib meid rahvastikunumbreid väga hoolikalt jälgima, et teha õigeid poliitilisi valikuid.

TTV saade “Kas tohib?” koos imetoreda saatejuhi Kristiina Võsuga käis meil maal külas. Rääkisime maailma asjadest.

Kõnelesime teemal “maale elama”. Välja öeldud valitsuse programmiline idee pakkuda peredele maapiirkonnas eluaseme soetamiseks riigi käendust, Statistikaameti viimased andmed positiivsete trendide kohta perede soovist maapiirkondades või eeslinnades lapsi kasvatada, annavad lootust.

Globaalsete eestlaste teemaga tegelemine on ülioluline. Koduigatsus ja armastus Eesti vastu, ükskõik, mis põhjusel on siit lahkutud, on märksõna, mida olen tundnud iga väljaspool Eestit elava eestlasega sel teemal suheldes. See on ühine liikumapanev jõud, millega saame üleilmselt meie väikese riigi jaoks palju ära teha.

Vaimse tervise mured põhjustavad järjest enam väljakutseid nii politseile kui ka päästjatele. Päästjad ja politseinikud puutuvad igapäevaselt kokku inimestega, kes on kaotanud lootuse, kes ei hooli enam ei endast, vahel enam ka teiste elust.

Kasvav abivajadus nõuab ressursse, mis on täna piiratud. Peame saama sellest ringist välja.

Eesti keele oskus loob võimalusi inimestele ja aitab lüüa sidusat ühiskonda. Kõik sammud täiskasvanute eesti keele oskuse parandamiseks on sammud õiges suunas.

Teha selles vallas on veel palju. Kui keele saab ilmselgelt selgeks õppida, siis kuidas siiski kujundada keelekeskkonda tervikuna ja tõsta eesti keele mainet nii, et kõik mitte ainult ei taha eesti keelt osata, vaid peavad riigikeele kasutamist avalikkuses loomulikuks ning on ses osas üksteisele eeskujuks? See palju laiem vajadus vajab vastuseid.

Äraütlemata uhke nende noorte inimeste üle, kes alustasid uut õppeaastat Sisekaitseakadeemias.

Sisekaitseakadeemias õppimine eeldab inimestest hoolimist, heaks inimeseks olemist. Sporditerminites rääkides, see on meeskonna ala. Aga see on selline meeskonna ala, kus igal meeskonna liikmel on kõige kaalukam roll. See väljendub nõnda, et üsna sageli oled mänguväljakul üksinda ja just sina pead otsustama mängu saatuse. See nõuab julgust ja otsustavust, sest just sellest otsusest sellest sõltub hinnang kogu meeskonnale. Mitte üksi iseendale vaid kõikidele kolleegidele, kellega täna ja edaspidi õlg-õla kõrval seistakse.

Täna alanud kooliaasta alguse puhul meenutan, et õppida tuleb meil kõigil kogu elu ning selleks kutsun otsima lahendusi, et Eesti rahvaarv rohkem ei kahaneks.

Pöördusin 1. septembri puhul kõikide poole, kes tänavu kooliteed alustasad.

Täna võib lugeda läbi mitme meediakanali Toomas Lumanit propageerimas odavtööjõu sissetoomist, tuues põhjuseks, et eestlased ei ole enam valmis teatud töid tegema, näiteks nagu lume lükkamine ja postivedu. Olen veendunud, et ausam oleks maksta õiglast palka omaenda inimestele.

Iga kolme aasta tagant täiendatakse liiga laialt levinud perekonnanimede loetelu, mida inimesed ei või enda soovil mõjuva põhuseta endale võtta. Saatsin kooskõlastamiseks määruse koos uue nimekirjaga, millest kolme aasta tagusega võrreldes on kadunud kolm nime. Nendeks on Federov(a), Kikkas ja Martinson.

Siseminister Mart Helme teatas neljapäeval meediale, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, sest ta olevat kaotanud usalduse. Sellest on lahti rullunud suurem skandaal, mida peaks lahendama rahulikult ja emotsioonideta.

Toetan ettepanekut, mille järgi saaksid noored pered täiendavaid riiklikke tagatisi neis maapiirkondades, kus kinnisvara väärtus jääb allapoole ehitushinda. Samas on oluline, et lahendamist vajavad ka linnaperede ruumikitsikuse probleemid.

Võtsin paariks nädalaks aja maha, maakoju tuli külla uudistesaate „Reporter“.

Selleks, et meie rahvaarv kasvaks, tuleb näha vaeva. Selle saavutamiseks on vaja tegutseda mitmel rindel ning suur ja tähtis osa on selles peresuhetel. Lapsed sünnivad armastusest ning neil vaja kasvada turvalises ja perevägivallavabas kodus, kus keegi ei pea tundma hirmu. Alati nii siiski ei lähe ning sellisel juhul peavad hätta sattunud pered saama sellist tuge ja toetust, mis neid tõepoolest aitaks.

Valitsuse iganeljapäevasel istungijärgsel pressikonverentsil kommenteerivad täna valitsuse otsuseid lisaks minule peaminister Jüri Ratas ja keskkonnaminister Rene Kokk. Erandkorras kell 12 algavat pressikonverentsi saab otsepildis vaadata portaalis ERR.ee.

Nimeseaduse puhul on tegemist olulise teemaga, mis puudutab paljusid, sellepärast kavatseme laekunud märkusi ja ettepanekuid hoolikalt lugeda ja võimalusel arvesse võtta, et eelnõu tinginud väga vajalikud eesmärgid täidetud saaks.

Pöördusin välisministeeriumi poole palvega takistada Petserimaal asuvate eestlaste – sh Vabadussõjas langenute – hauaplatside ülematmine.

Kohtusin MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse ja MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse juhtidega, et arutada perevägivalda ja lastekaitset puudutavaid küsimusi. Tugikeskused teevad suurepärast tööd ja juulist käivitunud kodanikualgatusena ellu kutsutud kampaania #meieajakangelane on laialdasel levinud.

Esimesel kooskõlastusringil olnud nimeseaduse eelnõu tekitas ühiskonnas elava arutelu ning see on igati tervitatav. On täiesti loomulik, et nimedega seonduv, mis puudutab tegelikult ju iga inimest, on kutsunud esile erinevaid arvamusi ning see ongi olnud ka üks selle eelnõu avalikule arutelule saatmise eesmärk.

Olen veendunud, et riigi ja valitsuse asi pole õpetada peresid elama, aga on selge, et kui meil on peredes keskmiselt vähem kui kaks last, siis sureme me pikas perspektiivis rahvana välja

Minu otsus saata uus nimeseaduse eelnõu kooskõlastusringile on pälvinud palju tähelepanu. On olnud positiivset ja mõistvat tagasisidet, kuid ka kriitikanooli, mille puhul tundub, et valitud on vale märklaud või et eelnõu sisust pole õigesti aru saadud.

Kavatsen järgmisel valitsuse istungil küsida valitsuse reservist Narva Aleksandri kiriku avariiremondiks 100 000 eurot.

Kohtusin perevägivallaga tegelevate asutuste ja organisatsioonide esindajatega, et arutada perevägivalla ennetamise võimalusi, perevägivalla ohvrite abistamist ja probleemidesse sattunud perede aitamist.

Uus asekantsler juhib ja koordineerib siseministeeriumis ning selle valitsemisalas rahvastiku- ja perepoliitika, kodanikuühiskonna-, usuasjade-, perekonnasündmuste- ning rahvastiku toimingute valdkonda.

Seda vanasõna peaksid meenutama kõik need, kes üritavad sellesama meetodiga teistest võitu saada. Minagi vaatasin 2018. aasta novembri lõpus silmad pärani Facebooki postitust, kuidas Eestis Stroomi rannas naisterahvast kividega loobiti.

ESTO 2019 rahvuskongressil „Globaalsed eestlased“ tänasin kõiki, kes enne iseseisvuse taastamist, aga ka ligi 30 aastat vabana ja iseseisvana tegutsevas Eesti riigis, on kaasa aidanud eesti rahvuskultuuri tutvustamisele ja aktiveerimisele kogu maailmas ja esindanud eestlaskonda riiklikul tasandil üle kogu maailma​.

Pidasin Helsingis toimunud ESTO 2019 noorte- ja tulevikuseminaril kõne. Kuulajate hulgas olid muuhulgas 26. riigist kokku sõitnud 66 noordelegaati, vanuses 13-26. Loe tervet kõnet Postimehe veergudelt!

Esitasin valitsusele eelnõu, mille kohaselt luuakse siseministeeriumi uus, rahvastiku- ja perepoliitikaga tegelema hakkav osakond. Selle jaoks on tänavu vaja ligi 113 000 eurot, mis eraldatakse valitsuse reservist.

Tegin ettepaneku moodustada ülemaailmne eestluse koostöökomisjon, mille valitsus moodustas 20. juunil toimunud istungil.

Oleme Isamaa esimees Helir-Valdor Seederiga seisukohal, et esmakordselt abiellunud tuleb vabastada riigilõivust ja üldse tuleks abielude registreerimise kulud tervikuna üle vaadata.

Minu algatusel moodustas Vabariigi Valitsus tänasel istungil ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni, mille eesmärk on tagada parem koostöö eri ministeeriumide ja eestluse edendamisega tegelevate organisatsioonide vahel.

Kui praegu lubab nimeseadus kõigile, ka samasoolistele paaridele, ühist perekonnanime, siis värske eelnõu järgi peaks nimemuutja tulema välja originaalse perekonnanimega. Ühtlasi soovime piirata nimemuutmist kurjategijatele. Uus nimeseaduse eelnõu on kooskõlastamisel.

Esitan valitsusele eelnõu, mille kohaselt moodustatakse ülemaailmne eestluse koostöökomisjon eesmärgiga tagada parem koostöö eri ministeeriumide ja eestluse edendamisega tegelevate organisatsioonide vahel.

Tervitasin tatarlasi rahvuspühal sabantuil. Tatarlaste kogukonnal Eestis on pikk ajalugu. Tatarlaste saatus ei ole viimastel sajanditel olnud kerge, seetõttu on meil, eestlastel, teid kerge mõista.

Eestis elab juuni seisuga rohkem kui 2000 inimest, kes määratlesid end tatarlasena. Osalesin tatarlaste rahvuspüha sabantui (kevadtööde lõppu tähistav püha) üritusel Tallinnas Tornide väljakul.

Algatan seadusemuudatuse, et pedofiilid ja teised isikuvastaseid kuritegusid sooritanud inimesed ei saaks oma nime muuta.

Igal aastal, maikuu teisel pühapäeval, kui tähistame emadepäeva, tahaks loota, et kõik emad saavad sel päeval tähele pandud, tänatud ja esile tõstetud.

Millist kaitset pakub riik praegu inimestele, kellel on unikaalne nimi, mida aga soovib endale võtta ka keegi kuriteos süüdimõistetu? Ja kas argument, et karistuse ära kandnul on õigus eluga edasi liikuda ning talle nimemuutuse piirangute seadmine oleks justkui topeltkaristus?

Lahkus erakonnakaaslane Mart Nutt. Heasüdamliku poliitiku lahkumine on suur kaotus tervele riigile.

Aprilli alguses kajastas meedia, et PPA kaotas lapsele esmakordse passi taotlemise ankeedist ära terminid “ema” ja “isa” ning asendas need terminiga “vanem”. Kuna lapsel on ikka isa ja ema, mitte kaks sooneutraalset vanemat, tuleb ankeedis teha vastavad muudatused.

Iga laps on oma vanemate kallim vara. Iga laps on väärtus omaette. Iga lapsevanem annab parima, nii nagu suudab ja millised on tema pere võimalused.

Kohtusin koos teiste ministeeriumite esindajatega väliseestlastega, et arutada koostöö arendamist Eestis ja välismaal elavate eestlaste vahel. Kohtumise lõppedes lubasin, et peagi viin valitsuse lauale ettepaneku moodustada väliseestlaste ühendusi kaasav komisjon.

Kohtusin ajalehe „Eesti Päevaleht“ ajakirjaniku Anette Parkseppaga, et rääkida kooseluseadusest.

Osalesin täna saates „Otse Postimehest“, kus rääkisime laia spektri küsimustest, mis ühel või teisel moel seostuvad tema tööga valitsuses.

Minu arvates ei ole pealkirjas olev küsimusepüstitus päris õige, sest ega ei peagi ju valima raha ja laste vahel. Kuigi — otse loomulikult seda tehakse. Rahvastikuministrina ei taha ma olla sellega nõus, et inimesed nii valima peavad.

Tervitasin ja tänasin omaltpoolt pereterapeute Tallinnas toimunud konverentsil.

Eesti rahvaarv tõuseb sisserände arvel, mistõttu teeb juba muret eestlaste osakaalu vähenemine rahvastikus, andsin sel teemal raadiole lühiintervjuu.

Soojadest sõnadest ja kõlavatest avaldustest jääb lähisuhtevägivalla ohvritele väheks. Perevägivalla vastu võitlemine vajab riigi pidevat ja süsteemset tööd ning see on ka selle valitsuse tööplaanides kõrgel kohal, kirjutab rahavastikuminister Riina Solman (Isamaa).

Lugesin täna Eesti Ekspressist dramaatilist lugu lähisuhtevägivallast. Olen läbi lugenud eelmisel nädalal perevägivalla kohta avaldatu, sh ühe pere õnnetu olukorra prožektoriga valgustamise, mis õppetunnina loodetavalt aitab kujundada üldisi hoiakuid abistamaks probleemides peresid. Probleem on tõsine ja suur ning kavatsen oma töös sellega võitlemise võtta üheks olulisimaks teemaks.

Esinesin täna emadepäeva konverentsil „Raha või lapsed?“ ettekandega „Miks inimesed peavad valima raha ja laste vahel?“.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe ja siseministri Mart Helme väljaütlemisele president Kersti Kaljulaidi emotsionaalsuse teemal olen veendunud, et mehed on reaalsuses emotsionaalsemad, kui naised. Ilmselt just selle agressiivse õhustiku tõttu ei soovi paljud naised poliitikas osaleda.

Kahel toolil korraga ei saa istuda. Andsin täna Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni juhtimise Mart Luigele, aseesimeheks sai Kaido Kukk.

Esmaspäeval kell 15 algaval riigikogu istungil annan koos teiste Keskerakonna, Isamaa ja EKRE ministrikandidaatidega ametivande, mille järgsest oleme valitsuse liikmed. Istungit saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.

President Kersti Kaljulaid nimetab kolmapäeval Kadriorus ametisse uue valitsuse koosseisus: peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, regionaalminister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik (kõik Keskerakonnast), kaitseminister Jüri Luik, justiitsminister Raivo Aeg, välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja kultuuriminister Tõnis Lukas (kõik Isamaa), siseminister Mart Helme, rahandusminister Martin Helme, keskkonnaminister Rene Kokk, maaeluminister Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-minister Marti Kuusik.

Täna pärastlõunal toimunud pressikonverentsil tegi president Kersti Kaljulaid ülevaate peaministrikandidaadi Jüri Ratase ja ministrikandidaatidega kohtumise tulemustest. Kersti Kaljulaidil olid seljataga kohtumised kuue ministrikandidaadiga.

Käisin rahvastikuministri kandidaadina vestlemas president Kersti Kaljulaidiga. Ühe oma olulisima prioriteedina näen lastega peresid ja ka president ise andis tema sõnul omalt poolt mõned head ideed.

Rahvastikuministrikandidaadina oldud aja jooksul ilmus Delfis artikkel, mis meenutab 2002. aastal tehtud tööd – ilmatüdruk kanalis TV3.

Kuidas iseloomustada lühidalt riigikogu valimistele järgnenud kuud, kui avalikku ruumi on paiskunud nii hoiatusi kui hirmu muutuste ees, aga ka meeleheitlikku retoorikat, mis kohati ei teinud esitajaile au? Kõigest rääkida ei jõua, ega soovigi. Sestap kirjutan ühest ilmekaimast näitest, mis on jäänud hinge kriipima maailmavaatelise võistluse erakordse hoolimatuse näitena.

Videointervjuus Delfile kinnitan, et minu jaoks on südamelähedased rahvastiku vananemise ning lastega seonduv temaatika. Samuti pean ebatõenäoliseks, et Reformierakonnal õnnestub koalitsiooni moodustamiseks enam midagi teha.

Täna kogunenud erakonna Isamaa volikogu kinnitas ministrikandidaadid: kaitseministriks saab Jüri Luik, justiitsministriks Raivo Aeg, välisministriks Urmas Reinsalu, kultuuriministriks Tõnis Lukas ning rahvastikuministriks minu, Riina Solmani.

Laupäeval möödub 75. aastat sellest, kui Nõukogude Liidu poolt pommitati puruks suur osa Tallinna südalinnast. Seetõttu tuleks 9.märts kuulutada mälestuspäevaks.

Panustasin oma intervjuuga ajakirjas „Anne & Stiil“ ilmunud suurele loole teemal: „Millega tegelevad naispoliitikud vabal ajal?“. Lisaks minule on intervjuus Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Kaja Kallas, Mailis Reps, Heljo Pikhof jt.

On kurb, et asjatundlik inimene, Juhan Kivirähk on kogu avalikkuses saadaval oleva info Kohtla-Järvel toimuvast täiesti pea peale keeras. Lihtne abinõu olnuks suhelda otse Kohtla-Järvel elavate kohalike inimestega. Just nii, nagu Isamaa teeb seda ja on oma liikmeskonna läbi kohapealse eluga vahetus kontaktis.

22. veebruaril kell 12 toimub Oleviste kirikus pidulik jumalateenistus kohvilauaga, millega soovime pakkuda elu hammasrataste vahele jäänud inimestele pisut rõõmu ja hoolt. Sinu panus ja abi on teretulnud!

Õhtuleht andis kõigile riigikogu valimistel kandideerijatele võimaluse pöörduda segamatult valijate poole. 90 sekundit, poliitik ja kaamera vastamisi – keegi ei sega ja öelda saab täpselt seda, mis valimiste eel oluline. Vaadake videot!

Valimismootorid on abimeheks valijale, et ei peaks ostma “põrsast kotis”. Need kandidaadid, kes ei julge oma väärtusseisukohti avalikustada, kardavad kaotada hääli. On ilmne, et ka valituks osutudes ajavad nad pigem huvidepõhist, mitte väärtuspoliitikat. Mina olen selle poolt, et inimesed, kes kandideerivad, avalikustavad mille eest nad seisvad, mille poolt või vastu nad on.

Trollimine on petmine. Poliitiku suhtlus peab olema aus. Kui ei suudeta ausalt rääkida ja esitatakse võltsi või valet, siis miks peaksid valijad arvama, et suudatakse teistmoodi, ausalt käituda valituks osutudes. Meediakanalite usaldusväärsuse lammutamine on üks Vene Föderatsiooni infosõja eesmärke – tekitatakse infomüra, massilise valeinfo levitamise ja sellega käsikäes trollimisega tekitatakse meediatarbijates usaldamatuse õhkkond kõigi kanalite ja allikate suhtes.

Eesti naised said valimisõiguse 1917. aastal (šveitslannad näiteks alles 1971. aastal). Kusagil ei tulnud naiste valimisõigus iseenesest. Eelkäijate pingutused on väärt põhjatut austust ja lugupidamist. Tänases Eestis, kus naiste ja meeste õigused on võrdsed ja võimalused võrreldamatult avaramad kui 1917. aastal, tekib küsimus, milliseid ideid kannab eelseisev Naiste marss.

Plakati-provokatsiooni tagajärjed on lähipäeval näha, kuid ilmselt ei vastuta Eesti 200 ka seekord. Isegi kui idanaaber eestlaste ja venelaste vastandamise plakatid oma propagandamasinasse lükkab ja pahatahtlikult meie riigi vastu ära kasutab.

Lennart Meri on omal ajal enne valimisi öelnud, et ärge uskuge sõnu, uskuge tegusid. Eesti 200 puhul tuleb valvas olla – enam ei saa sõnu, ammugi tegusid uskuda.

28. detsembril toimus 17. korda Oleviste kirikus puudustkannatavatele inimestele suunatud jõulupuu. Aastate jooksul on abivajajad vahetunud, ent elu hammasrataste vahele jäänud inimeste hulk vähenenud pole. Tajun selle ürituse korraldajana, et meie juurest otsitakse lihtsat inimlikku tähelepanu ja hoolivat suhtumist. See on vastuseks, miks kõik need aastad olen eestvedamisega edasi tegelenud.

Kõik annetused jagatakse abivajajatele.

Kevadel olime Mart Luigega hooajal kõige enam küsimusi esitanud volinikeks. Mart kuldmedaliomanik, mina hõbeda.

Igal aastal valmistab Oleviste Hoolekanne jõulurõõmu koduta ja vähekindlustatud inimestele. Nii ka nendel jõuludel, mil jõulupuu toimub 28.detsembril kell 12 Oleviste kirikus. See on juba 17 aasta, mil jõulurõõmu ja hoolt pakutakse neile, kes on toimetulekuraskustes.

Riigikogu otsuse tulemusel pääses Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtupidamisest oma kehva tervise tõttu. See ei tähendanud, et Savisaar oleks õigeks mõistetud. Riigikohus ei hinnanud, kas Savisaar on süüdi või süütu, ta hindas, kas Savisaar on haige ning kas tema üle on võimalik kohtupidamist jätkata. Riigikohus ei leidnud, et Savisaar on prillikivi, nagu paistab arvavat tema advokaat Oliver Nääs.

Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni juhi Riina Solmani sõnul kasvavad 2019. aasta linna eelarves kulutused linnameediale ning paisutatakse nii ametnike arvu kui linnaaparaati, kuid sisulised teod põhimõttelistes maailmavaatelistes küsimustes jäävad teostamata. Seetõttu otsustas Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsioon 2019. aasta eelarvet mitte toetada.

See kõik ei vääriks kirjutamist, kui videost ei selguks, et ohtu oleks võinud sattuda laps. Postimehe artikli pealkirjas seisab must-valgelt: välismaalane ründas odinlasi. See äratas huvi ja kutsus lugema, kuid  tekitas kindlasti ka küsimusi – miks ometi pidi lugupeetud välismaalane väikese lapsega tungima läbi meeleavaldusel osaleva rahvamassi?

Tallinna volikogus toimus taas vaidlus suure Eesti riigi lipu volikogu saali lubamise üle. On üheselt selge, et Eesti riigi lipp peab saalis olema ja täna on volikogu esimehe laual vaid miniatuursed laualipud.

Arvata on, et järgneva kirjutisega tõmban enesele n-ö progressiivse maailma hukkamõistu. Kindlasti saan süüdistatud mõistmatuses ning võib-olla koguni vihas harmoonilise ja armastava, kuigi pisut teistsuguse peremudeli vastu. Ma ei põe viha ega võõraviha, vaid olen mures. Tean, et püüd inimlikult inimkaubanduse vastu astuda viib absurdsesse vaidlusse – emaka «üürimise» hukkamõistmine toob kaasa sildistamise ja pahameeletormi.

Käesoleval aastal kulutab Tallinn teede ja tänavate ehitusele 50 545 322 eurot ehk 6,94 protsenti linnaeelarvest, selgub abilinnpea Kalle Klandorfi vastusest linnavolinik Riina Solmani (Isamaa) arupärimisele.

Minu pere pääses eelmisel nädalal suurest katastroofist, meie elumaja ees kasvanud hõberemmelgas langes vaid napi meetri kaugusele autost, kus istusid minu mees ja poeg. Kutsun kõiki linnaametnikke ülesse suhtuma raieloataotlustesse tõsiselt ning võimaldama mädanevaid puid julgemalt maha võtma.

Tänu ERRi ja Ekspressi ajakirjanike tänuväärsele tööle teame, et Tallinna lastekaitseametniku tegevuse tõttu pidi kõigest 4-aastane poiss veetma turvakodus enam kui aasta. Seda kõike vaatamata Martini* tädi tungivale soovile poiss enda juurde elama võtta. Tubli tädi kiituseks tuleb öelda, et isiklikele suurte üleelamiste kõrval ta ei jätnud jonni, ja ainult seetõttu on väike Martin* täna päriselt oma pere juures.

Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsioon esitas viimasel istungil eelnõu, mis näeb ette Tondiraba Spordikeskuse juhataja Jelena Glebova ametist vabastamise.

Kui linnavalitsus soovib vabaneda linnaettevõtete ja allasutuste kohal hõljuvast korruptsiooni ja onupoja poliitika vaimust ning kuvandist, siis tuleb alustada sobimatute ja saamatute juhtide vabastamisest ning leida uued juhid  avaliku konkursi ja kehtestatud pädevusnõuete kaudu.

Raimond Kaljulaidi rünnak Isamaa suunal eestikeelsele haridusele ülemineku sihiks võtmise tõttu on näide sellest, kuidas poliitik üritab enne valimisi venekeelsele valijale meelejärele olla, mõni ütleks isegi – pugeda.

On veidi häiriv, et ühtäkki on tekkinud memoriaali kohale sellised pilved, mis ähvardavad hajutada memoriaali tähendust,» kommenteeris Riina Solman FC Levadia jalgpallihalli rajamist mälestusmärgi kõrvalkrundile.

Solmani sõnul tuleb jalgpallihalli ehitusele leida lahendus, mis ei riivaks vähimalgi määral vaadet kommunismiohvrite memoriaalile. «See oleks sama, mis riivata inimeste tundeid, kes käivad seal austamas oma paljukannatanud eelkäijaid,» sõnas Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni esimees.

Linna tulud kasvavad, tänaste prioriteetide valguses ei ole turismimaksu kehtestamine kindlasti aktuaalne, ka majutusasutustele oleks see täiendav koormus, leiab Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman.

Kõik olulisemad sotsiaalhoolekannet praegu reguleerivad õigusaktid on vastu võetud peale seda, kui Rait Kuuse 2014. aasta märtsis Tallinna Vangla direktori ametikohalt sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri ametikohale asus. Need on lastekaitseseadus, sotsiaalseadustiku üldosa seadus ja sotsiaalhoolekande seadus. Samuti on üsna uued sotsiaalministrite määrused, mis reguleerivad Euroopa sotsiaalfondi vahendite kasutamist käesoleval eelarveperioodil ja muud madalama astme õigusaktid, mis sätestavad ligipääsu korda erinevale abile.

Seda kummastavamad tunduvad raketina poliitikataevasse pürgiva ametniku väited, et “me oleme üles ehitanud bürokraatliku masinavärgi, mis võimendab probleeme, mitte ei lahenda neid”. Seadused, mis selle masinavärgi koostasid ning on abivajajad suuresti just ametiasutuste ja bürokraatia rägastikku ekslema saatnud, on hr Kuuse käe alt riigikogu ette ja ministrite lauale jõudnud.

Esiteks võisime koheselt oletada, kui saime Boroditši TLT etteotsa seadmisest teada, et tema liikumisel Tallinna Linnatranspordi ASi etteotsa oli kallis hind. Palganumber vihjaks justkui niigi hästi teeniva reformierakondlase suuremate hüvedega äraostmisele. Ja kuigi vormiliselt teostas Tallinna linnavalitsus selle värbamise “läbipaistvalt” (toimus justkui konkurss juhi kohale), siis teistest kandidaaditest, valikuvõimalustest ega – kriteeriumitest me suurt ei tea. Mulle paistab, et suure palga eest on linnavõimul plaanis tasalülitada üks opositsioonisaadik, kelle tänane koduerakond – Reformierakond, on väga kriitiline Keskerakonna suhtes.

Ajaloos on fakte, mille üle ei ole mõtet vaielda. Me ei vaidle ju selle üle, et president Päts oli Eesti riigi rajaja, selle väljakuulutaja. Konstantin Pätsil oli ülioluline roll Eesti riigi sünni juures ja juba sellepärast väärib ta kindlasti mälestusmärki. Ta on Eesti riigi esimene valitsusjuht ja oli sõjaminister võidu toonud Vabadussõjas. Me peaksime rohkem rääkima sellest, mille üle saame uhked olla.

«Peame Isamaa Naiskoguga praeguse kodanikuühiskonna seisukohalt mõistlikuks rahvaalgatuse teemaga edasi liikuda ja soovime, et Isamaa võtab selle ühe teemana oma valimisprogrammi. Eesti on jõudnud sellisesse arenguetappi, kus peaks rahvaalgatust poliitika kujundamisel rohkem kasutama, otsuste tegemisel toetuma enam referendumitele ja rahvaküsitlustele,» ütles Isamaa Naiskogu esinaine Riina Solman.

Linnapea Taavi Aasale ei esitata umbusaldusavaldusi mitte sellepärast, et opositsioonil on üks hääl rohkem, vaid sellepärast, et see on üks väheseid opositsiooni käsutuses olevaid vahendeid Tallinna linnas korruptsiooni vastu võitlemiseks, leiab linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman.

«Olde Hansa puhul tuleb vaadata ka teisi tahke: tegutsedes restoranimaastikul, on ta lisaks keskaegse toidukultuuri tutvustamisele otseselt seotud keskaegse Tallinna vanalinna kultuuripärandi hoidmisega. Olde Hansa on pikaaegselt investeerinud ja korras hoidnud 15. sajandist pärit keskaegseid hooneid Vana-Turu kaelas ja oma keskaegse Meistrite Gildiga rikastanud vanalinna kultuurielu,» rääkis Tallinna volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman.

“Tallinna Sõle spordikeskuse juhi keskerakondlase Toomas Ritslaane kinni pidamine politsei poolt seoses altkäemaksu võtmisega on järjekordne seik Tallinna lõputus korruptsioonijuhtumite reas. Kuigi me võime kuulda peatselt abilinnapeade ja linnapea juttu sellest, et linna asutustes on tuhandeid töötajaid ja peame me vaatama tõele näkku, et korruptsioon on peitkuritegu, sai taaskord kahtlustuse ühe linnaasutuse juht, mitte reatöötaja,” kommenteeris Solman.

Tallinna juhtimises valitseva korruptsiooni tõttu on asjade ajamiseks altkäemaksu makstud ja sellega seatud löögi alla ettevõtjate usaldus, seeläbi uute investeeringute tulek ning tasuvamate töökohtade loomine. Seetõttu jääb Tallinna linnaeelarvesse laekumata miljoneid. Kogu Eesti elatustaseme tõstmiseks tuleb korruptsioonile Tallinnas piir panna. Esimene samm on umbusalduse avaldamine tänasele linnapeale.

Pärast Janek Mäggi nimetamist riigihalduse ministri ametisse on tema hoogne väljenduslaad leidnud ohtralt tsiteerimist ning mitmed väljendid hakanud kontekstist väljarebitutena elama oma elu. Poliitikud hurjutavad vastset ministrit lausekatkete põhjal, kuid kokku puutunud on nad Mäggiga põgusalt või üldse mitte.

Riina Solmani sõnul seisab Isamaa Naiskogu IREN intelligentse, mõistuspärase ja tasakaaluka maailmatunnetuse eest, mis ei lõhu olnut, vaid otsib ühiskonnas ühisosa. „Me oleme naiste õiguste väljas, kuid tunneme muret ultraliberaalsete ilmingute pärast, mis seavad igaühe õigused ja vabadused ülemaks ühisest kultuuri-, kombe- ja käitumisruumist,“ ütles Riina Solman. „Me ei nõua taga jäiku soorolle ega soovi nende pealesurumist, kuid ka mitte nende sihipärast hävitamist. Sooliste erinevuste varjamine ning allasurumine on uus, äraspidine ahistamine ja meie seda ei toeta”.

21. aprillil toimus IRLi Naiskogu IREN üldkogu, kus valiti Naiskogu uus juhatus, millega nimetati endine aseesinaine Riina Solman uueks juhuks. Aseesinaisteks määrati Ulla Preeden, Janika Gedvil ja Riina Kitt. Juhatuse liikmeteks valiti Ulla Preeden, Ela Tomson, Ingrid Mühling, Piret Maasik, Riina Kitt, Katrin Heele Anderson, Janika Gedvil ja Lea Arge. Revisionikomisjoni liikmeteks said Riina Lutsokert, Margit Leerima ja Mari Suuväli.

Kümme aastat tagasi pakkus kirjanik Andrei Hvostov koos grupi mõttekaaslastega, kuhu ka mina kuulusin välja valimissüsteemi muutmise plaani – valimistel saaksid anda oma hääle ka lapsed, see tähendab, et laste häält teostaksid nende vanemad. See mõte tuleb teoks teha, kirjutab Riina Solman Isamaast.

Kõik teavad, et tasuta lõunaid ei ole, kuigi Tallinnas on bussi- trammi- ja trollisõit linnaelanikule tasuta ja sellele on lisandunud ka Elroni rong. Keegi maksab linna kehvavõitu, kuid siiski tasuta bussisõidu niikuinii kinni. See keegi, kes Tallinna tasuta ühistranspordi kinni maksab, on lisaks Tallinna maksumaksjale teised Eesti inimesed, eeskätt lähivaldade elanikud, aga ka need Tallinna elanikud, kes küll linnas elavad, kuid ajavad oma asju peamiselt autoga – paraku enamik neist töö- ja pereinimesed, kelle liikumistrajektoor on ammuilma kaugenenud Tallinna 70-ndatest pärit põhimarsruutidest.

“Kui vastata ühe sõnaga küsimusele – kas tuleks kehtestada raielimiit või mitte –, siis vastus on jah, tuleks kehtestada, seda on juba ammu tehtud ja seda tehakse kindlasti ka edaspidi,” vastas partei pressiesindaja Riina Solman BNS-i küsimusele.

Solman täpsustas, et kui raielimiidi all mõeldakse aastase raiemahu ülempiiri, siis raiemahule on juba ammu kehtestatud ülempiir. “Raiemahu aastane ülempiir selleks kümnendiks on kehtestatud juba kaheksa aastat tagasi riigikogus heaks kiidetud metsanduse arengukavaga aastateks 2011-2020,” rääkis Solman. “Ja seal on ette nähtud raiemahu aastaseks ülempiiriks kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Nii palju on Riigikogu lubanud Eestis metsa aastas raiuda. Tegelikult on sellel kümnendil igal aastal raiutud märksa vähem, keskmiselt umbes 10-11 miljonit tihumeetrit aastas. Järgmiseks kümnendiks kehtestatakse raiemahud aastate 2021-2030 metsanduse arengukavas, mille väljatöötamist alustati.”

Juba 16 aastat korraldavad Oleviste kogudus ja Oleviste Hoolekande juht Riina Solman Oleviste kirikus vabariigi sünnipäeval kodututele ja vähekindlustatud inimestele peolauda.

2013. aasta veebruaris sõnastas Venemaa relvajõudude staabiülem Vassili Gerassimov ajakirjas Vojenno-Promõshlennõi Kurjer arusaama nüüdisaegsest sõjapidamisest, mida on nimetatud Gerassimovi doktriiniks. „Sõdasid ei võida ilmtingimata need, kel on rohkem relvi, vaid pigem need, kes kontrollivad informatsiooni,“ kirjutas Gerassimov.

Sama kehtib poliitikas ja valimisvõitluses: võidavad need, kellel on rohkem infokanaleid ja sõdalasi ning kes juhivad ja kontrollivad neis kanalites edastatavat informatsiooni.

Linnavolikogu IRLI fraktsiooni esimees Riina Solman juhib avalikkuse tähelepanu faktile, et teisipäeval altkäemaksu võtmise kahtlusega kinni peetud Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja Mark Levin on staažikas keskerakondlane, kes oli ka linnavolikogu eelmise koosseisu liige.

Solman meenutab, et 10. märts oli päev, mil pommid langesid Tallinnas teist päeva ja majad praeguse Solarise keskuse lähiümbruses põlesid, inimesed said surma. Seda hävitustööd ei saa ära unustada. “On oluline, et Hendrik Agur viis kriitikatulva järgselt sisse muudatused ja vabandas. Sellest hoolimata on kahju, et koolijuht ei arvestanud ega näinud ette, et teeb oma otsustega väga paljudele inimestele haiget. Eestis on vähe neid perekondi, kes totalitaarse režiimi kuritegude pärast ei kannatanud,” sõnab Solman.

Üllatus oli nende poliitikute rida, kes peaksid esindama parempoolset mõtteviisi ning ühiskondliku arutluskultuuri paremvaatelise nurga alt rikastama. Selle asemel materdati nii sõnumitoojat kui mõttekäiku. Küsimus, kas pensioniiga ja väljamaksed meieni üldse jõuavad, jäi lõpuni vastamata. Probleem, millest Seeder kõneles, oli see, et riik suunab igal aastal maksumaksja raha II samba pensionifondidesse, mille tootlus on riigi poolt etteantuna piiratud ja ülalpidamiskulud suured. 2018.a. on see summa 415 miljonit, ca 4% riigieelarvest.

Eesti jaoks on suurim küsimus, kas me valime ainult indiviidikeskse riigi või siiski perekondlikku hoolt väärtustava ühiskonna, sest meie majanduse edu sõltub rahvaarvu kasvust.

IRLi jaoks on elementaarne, et linnajuhtimine on läbipaistev ja korruptsiooni välditakse. Antud juhul toimub kindlasti linnameedia ärakasutamine erakonna ja isikliku propaganda eesmärgil, mis on klassikaline poliitilise korruptsiooni skeem.

IRLi naised arvavad, et Eesti mehed on lahedad! Eesti meest, nagu tegelikult iga inimest, ei saa üldistavalt liigitada saamatuks ja ebakindlaks, keda iseloomustab liigne alkoholilembus ja kehv suhtumine välismaalastesse. Eesti mees on võrdluses teiste riikidega täiesti samasugune inimene. Ühiskonnad ja heaolu tase on riigiti erinevad ja täpselt samamoodi on inimesi igal pool ühesuguseid ja teistsuguseid.

Kristiina Viirpalu mulle õmmeldud roheline siidkleit ja Riina Põldroosi lendlev haldjakleit leiavad loodetavalt uued kandjad ning annetusest saadud raha eest kingib Vähiravifond kellelegi elupäevi juurde.

Tänuüritusel tunnustati ühendusi ja inimesi, kes on järjepidevalt vabatahtlikke tegevustesse kaasanud ja neid innustanud. Nominente oli 35, tunnustuse sai viis kaasajat: Eesti Pagulasabi, Eesti Väitlusselts, Siim Rohtla ühendusest ESTSAR, Riina Solman Oleviste Hoolekandest ja Rainer Rahasepp Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurist.

„Mehed manavad küll peale suhte lõhki minekut vapra ilme ette, kuid nad on haavatavamad. Naised kannatavad palju rohkem välja,“ märkis Riina Solman. „Naistel on tavaliselt pere ja sõpradega lähedasemad suhted kui meestel, nende jaoks võib partner olla sageli ainus inimene, kellele ta julgeb ennast avada. Seega, meeste heaolu sõltub väga palju nende kaaslastest, naistest. Hoidkem mehi.“

«Selgub, et varasem opositsiooni kriitika Tondiraba personali valikul oli õigustatud – hoolimata hoiatustest noore iluuisutaja Jelena Glebova kogenematuse kohta direktori ametikohale määramisel, otsustas linnapea ainuisikuliselt iluuisutaja toona siiski jäähalli juhiks määrata,» tõdes linnavolinik Riina Solman.

On ebaloogiline nõuda kasumit MTÜ-lt, kelle eesmärk on hüljatud loomade ravi, hoid ning uute kodude leidmise teenus. Hüljatud loomade pealt kasumi teenimise eesmärk tekitab esimesena suurima ebakõla loomade eetilises kohtlemises,” leiab Solman.

«Tallinna linna ja lähivaldade elanikud on aastaid olnud mures loomade hoiupaiga juhi Larissa Kozõreva ebaeetilise käitumise pärast hoiupaiga juhtimisel ning paljud loomade varjupaiga teenust pakkuvad MTÜ-d on tungivalt avaldanud soovi, et linn lõpetaks lepingu ebaeetilise operaatoriga,» ütles Solman.

“Hea valija, võtame endale eesmärgiks vaadata enne valimisi oma kandidaadile silma, sest just see inimene muudab poliitika meie jaoks mõõdetavaks,” julgustas Solman.

Eesti poliitika põhiprobleemiks ei ole see, et poliitikas on liiga vähe naisi. Probleem on selles, et poliitikas on liiga vähe kaasamõtlevaid inimesi, kes hoolivad ja hoolitsevad kaasinimeste heaolu eest. Minule võib silma vaadata ka pärast valimisi, sest olen harjunud oma sõnade eest vastutama. Annan endast sõltuva, et Eestis oleks hea elada neil, kes siin elada soovivad. Et Eestist ei peaks ära minema kusagile paremat elu otsima.

Tallinna linnavalitsus jagab linnaosavalitsuste kaudu enne valimisi inimestele 150 000 euro ulatuses toidupakke. Opositsiooni ettepanek toidupakid laiali jagada toidupanga kaudu, nagu tavaliselt, lükati tagasi. Opositsioon kahtlustab, et põhjuseks võib olla Keskerakonna soov linna raha eest enne valimisi endale reklaami teha, selgitab Riina Solman.

Naiste valimisõigus muutus osaks rahvusvahelisest õigusest alles 1948. aastal, kui Ameerika Riikide Organisatsioon võttis vastu Ameerika riikide vahelise konventsiooni naistele poliitiliste õiguste kohta ning ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni.

See lahing on peetud. Kuid see pole siiski piisav. On vaja muuta kultuuri, et naistel oleks õiguse kõrval valida ja olla valitud ka võimalus valitud saada. Paljud Eesti poliitikast huvitatud naised tunnevad, et seda võimalust ülearu palju ei ole.

Erakonna Naiskogu nimetas oma kampaania pealkirjaks “Vali inimest, mitte ülikonda”. Riina Solman, Ulla Preeden ja Annely Akkermann koostasid stsenaariumi sketšile, mis näitleja Henrik Normanni kaasamisega videopurki mängiti ja seminaripäeval vaatajate tungival palvel koguni kahel korral suurele ekraanile „vändati“. Lipsu sõnum: rohkem naisi poliitikasse!

Kui midagi on balansist väljas, nagu eestlaste liigjoomine seda on, aitab siingi mõistliku tasakaalu otsimine – tarvis on leida huvidevaheline balanss. Ma ei usu, et ettevõtjad on lõpuks need, kes hääletavad riikliku poliitika vastu ja valivad reguleerimata alkoholipoliitika.

Praeguse kampaania olemus on ebaõiglane. Kõigile ettevõtjatele, kes 50 m raadiuses ja alla 150 m ruumis, kirvega ja meetripealt. Probleemi naabervaldade kaela lükates. Hea tasakaal linnavalitsuse kampaanias puudub. Mis saab siis, kui alkoholipood asub 51 m kaugusel koolist, kas see muutub siis ohutumaks?

Rääkisin Oleviste Hoolekande esindajana heategevuskonverentsil teemal: „Toatäis maitsvaid suupisteid ehk kuidas ma ühiskonna kodutuid abistama sain?“

Solmani sõnul otsustas ta kandideerida, kuna näeb võimalusi linna hoolekandetöö ja sotsiaalse ettevõtluse kokkupuutepunktide arendamises, kaasates senisest aktiivsemalt kodanikuühiskonda.